Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Õieti kasvasid ainult suuremad linnad,
linnadeks ümbernimetatud alevid jäid aga kasvus kängu. Siiski loodi ametlikke aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endisedki alevid ei
osutunud kuigi eluvõimelisteks. Tõeliseks linnaks kasvas uutest alevitest ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks.
Suuremad linnad kasvasid nõukogude ajal linnastuteks. Linnastu on teatavasti rühm üksteise lähedal paiknevaid ja ühtse
tervikuna talitlevaid linnu, aleveid ning maa-asulaidki.
Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid
nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised-moonakad.
Paljud kujunesidki endistest mõisatest-asundustest. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv
toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt.
annaabi.ee 
