Diplomaat on riigiametnik, kes esindab päritoluriiki mõne teise riigi ees või mõne rahvusvahelise subjekti juures. Tegemist peab olema lähetajariigi kodanikega. Diplomaatilisi esindusi juhivad esinduse juhid, kes on jagatud kolmeks: 1) suursaadikud ja nuntsiused 2) saadikud, ministrid ja internuntsiused 3) asjurid (Rahvusvaheline õigus, 2010) 10.5. Diplomaatide ametisse nimetamine Esinduse juhi ametisee nimetamiseks on vaja lähetajariigilt saada asukohariigilt nõusolek isiku nimetamiseks esinduse juhiks. Kui nõusolekut ei saada, siis seda asukohariik põhjendama ei pea. Kui kõik asukohariigid on nõus, siis võib lähetajariik määrata ühe isiku esinduse juhiks mitmesse riiki. Asukohariigi nõusolekul saab ka mitu riiki koos määrata ühe isiku kolmandasse riiki esinduse juhiks. Esinduse juht on ametisse määratud, kui tulevaselt asukohariigilt on saadud nõusolek ja
lähetajariigi diplomaatiline esindaja. Kui vastuvõtjariik peaks keelduma nõusoleku andmisest, siis ei ole ta kohustatud seda selgitama. Nõusoleku saamise järel varustab lähetajariigi riigipea uue esinduse juhi akrediteerimiskirjadega. Kui asukohariigid selle vastu ei ole, on lubatud lähetajariigil määrata üks isik esinduse juhiks mitmesse riiki. Sel juhul on agrement vaja saada igalt tulevaselt asukohariigilt. Volikiri. Pärast tulevaselt asukohariigilt agrement`i saamist nimetab lähetajariik esinduse juhi ametisse aja vormistab volikirja. Volikiri sisaldab andmeid isiku, esindamise eesmärgi ning volituste ulatuse kohta. Privileegid ja immuniteedid. Diplomaatiliste esinduse ning diplomaatide privileegideks ja immuniteetideks on: ruumide ja arhiivide puutumatus; õigus kasutada esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil ja sõiduvahendeil lähetajariigi lippu ja vappi; maksuvabastused;
annaabi.ee 
