Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda
Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest
mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks.
Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Põgenemise põhjus oli hirm, –
Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Lahkuti omateada ajutiselt,
mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole,
jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma.
Estonica: Põgenemine jätkus alanud Teise maailmasõja vältel, kulmineerudes suure
põgenemisega 1944. aasta suvel ja sügisel.
Histrodamus: Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti massiliseks
muutus see septembris 1944, mil Saksa rinne Eestis Nõukogude vägede all kokku varises.
Seni avaldatus on keskendunud peamiselt suurele põgenemisele ja selle käigus kodumaalt
lahkunud eestlastele (memuaarid)