Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
Näib, et 20. sajandi teise kümnendi lõpuks oli
eestlaste väljarändepotentsiaal ennast siiski ammendanud ning Venemaa eestlaste
arvukus lähenemas oma maksimumile.
19. sajandi lõpust – 20. sajandi algusest, mil eesti asunduste võrk on enam-vähem välja
kujunenud, on asunike elus märgata selget rahvusliku keskkonna säilitamise taotlust.
Selleks ajaks oli oluliselt suurenenud regioonidevaheline mobiilsus, toimus asunike
vilgas ümberdislotseerumine asukohakubermangude, -maakondade ja -valdade piires.
Samas tugevnesid sidemed eesti asunduste ja kodumaa ning Peterburiga. Peterburist
kujunes asunike kultuurielu suunamise tähtsamaid keskusi, kus anti välja asunikele
mõeldud ajalehte Peterburi Teataja (1908-1914) ja peeti eesti asunduste esindajate
kongresse (1910 ja 1913). Kodumaa eeskujul kujunesid asundustes välja oma kogudused,
koolid, seltsid ja nende üritused (laulupeod ja põllumajandusnäitused), Eestist telliti
annaabi.ee 
