Eesti pinnamood
on eestis umbes tuhandekanti. Sellest mõõdust väiksemate rahnude hulk on aga
praktiliselt loendamatu. Eesti hiidranude arvust 64% on koostiselt rabakivid mis ei
peegelda siiski Fennoskandia kilbi keskmist koostist nende päritolupiirkonnast.
Rabakivis on tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus säilinud. Lõhelisus kivis
tuleneb hilisema moonde puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse pärast oli liustikel
rabakivitahukaid märksa lihtsam nende asukoas lahti murda ja Eestisse kanda.
Ülejäänud 36% Eestis asuvatest hiidrahnudest koosnevad peamiselt pegmatiidist,
gneisist, migmantiidist, graniidist ja gneissbretsast
Kokkuvõteks
Eesti pinnamood on üpris madal ning tasane, Enamus tööd eesti
madaldamiseks ja tasandamiseks tegi mandrijää Eestimaalt taandudes, seda
allapoole vajutades ning kulutades. Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas on
arvatavasti Eestimaa kõige uhkem pinnavormimoodustis
annaabi.ee 
