Keskaeg
laastamistööd ei tehtud suurel alal, sest sõjavägi polnud nii suur ja ka piirajatel polnud eriti midagi
süüa. Hiliskeskajal kujunevad senistega võrreldes rohkem tsentraliseeritud riigid, palga sõjaväed. Sõjad
võivad kesta pikemat aega, st seni kuni valitsejal raha jätkub. Maarahvale võisid rahuajad olla
hävitavamad kui sõjaajad, st lahtilastud palgasõdurite salgad rüüstasid külasid ja linnu.
Ajalooline keskaeg:
· Varakeskaeg rahvaarv püsiv või Euroopa hõredalt asuatatud aladel kahanev.
· Rahvaarvu kasvuperiood 10. - 13. saj, kõrgkeskaeg, rahvaarv kasvas 2 3 korda.
· 14. saj keskapaik, kui rahvaarv kahanes kuni 15. sajandi II pooleni, mil hakkas taas tõusma.
Hiliskeskajal sõjaretked, majanduse allakäik.
Hiliskeskajast kõige rohkem allikaid, parem rahvaarvu jälgida. Keskmine eluiga madal, lastesuremus
suur. Pühakute imeteod sisaldavad tavaliselt toidumuretsemist. 10. - 14. sajandi alguses soodne kliima
põllumajanduseks
annaabi.ee 
