"asualadena" - 1 õppematerjal

Tartu rahu - piiri kujunemine

Pärast enamlaste rünnakute luhtumist tõmbasid nad ka poliitiliselt oma ambitsioonikatest piirinõudmistest tagasi. Ka Eesti oli sunnitud järeleandmisi tegema. Lõplikult rahulepingus fikseeritud riigipiir oli Eestile siiski igati soodne. Narva jõgi ja Irboska kõrgustik moodustasid väga hea sõjalise kaitsejoone, kui oleks pidanud ida poolt ka edaspidi rünnakuid ootama. Tähtis oli ka rahvuslik aspekt: Eestiga liidetud Setumaad ja Narva linna nähti eestlaste igipõliste asualadena. Täpsemalt läks uus piir alates "Narva lahest rööbiti Narva jõega, sellest 7-12 km ida pool. Edasi läks see mööda Peipsi ja Pihkva järve ida poolt Piirissaart, Kolpina, Kolontsõ, Kamenka ja Semski saart kuni Vidovitsi külani Pihkva järve lõunakaldal (Poddubje külast lääne pool). Sealt suundus piir lõunasse üldjoonel: Grajadistse, Sahintsõi ja Novaja küla, Poganovo järv, Babina ja Võmorski küla vahelt, Sprehtitsi küla ja Läti piirini" (Mattisen: 59). Nii oli