Onomastika, nimekorraldus
kuue kuu jooksul perekonnanime võtma. Nime võtmisest tuli teatada
kohalikule perekonnaseisuametnikule, kes nime protokollis. Seaduse eirajatele
pidi nime määrama siseminister.
Seega hiljemalt 1926. aasta lõpuks pidid kõigil Eesti kodanikel olema
perekonnanimed. Vastav nõue 1934. a nimeseadustes (,,Nimekorralduse
seadus", RT 1934, 52, 438; ,,Perekonnanimede korraldamise seadus", RT
1934, 91, 735) seletub ilmselt sellega, et osal Eesti kodakondsusesse astuvaist
kodakondsuseta isikuist (nn halli passi omanikud) võisid perekonnanimed
puududa.
Eesnimed
Eesnime panekut reguleeriti Eesti Vabariigi perioodil 20. märtsil 1931. a
perekonnaseisu seaduse kohta antud juhtnööride muudatuse § 26 lg-s 4, mille
järgi ei võinud lapse sünniakti kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid
vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või
olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele
annaabi.ee 
