E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Sepp
vahtis veel kord ettevaatlikult ringi, kas kusagil hullu tembu nägijaid ei ole, ja ronis p.uusärgi
sisse; tema õnneks oli surnud mõisnik üks kõige keha-kamatest vestfaali hiiglastest olnud.
187
«Kas pead nüüd hästi meeles, mis ma ütlesin?» küsis sepp kaane alt.
Priidu noogutas nukralt pead.
«Siis vajuta kaas kinni.»
Priidu tegi oma kõige haledama näo, surus veel kord sõbra kätt ja -- täitis käsku.
Kõrtsituppa astudees värises ta kui haavaleht, aga me võime julgesti ütelda, et see
võrukael sugugi ei «oleks värisenud, kui teda ennast elusalt puusärki oleks pandud.
Üürikese aja pärast kuulis sepp Priidut ja pooljoobnud sulast kõrtsitoast välja tulevat. Sulane
vandus tükk aega hobuseid ilma mingisuguse põhjuseta maa põhja, naeris suure häälega
selle üle, et Priidu otsekui tumm märkide läbi rääkis, hakkas seppa põhjama, kes varga
annaabi.ee 
