Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil
varjutavad ajutiselt terveid galaktigaid. Nad kiirgavad paari nädala või kuu jooksul umbkaudu sama palju energiat kui Päike terve oma eluea jooksul. Plahvatuse käigus paiskab täht enamus on koostisest ümbritsevasse keskkonda, mis vallandab lööklaine, mille tagajärjel jäävad järele supernoova jäänused. Lisaks võivad need suurenevad lööklaines vallandada uute tähtede tekke. Esimene ülestähendus supernoovadest pärineb Hiina astronoomidelt 185. aastast. 60ndatel avastati et supernoovasid saab kasutada astronoomiliste kauguste määramiseks, millega tõestati ka oletust, et universum paisub. Kuna supernoova on üsna harv sündmus galaktikas, juhtudes Linnu Teel umbes iga 50 aasta tagant, tuleb olemasolevaid pideva uurimise all hoida. Supernoovad on peamised hapnikust raskemate elementide allikad. Neutrontähed Neutrontähed on jäänukid mis jäävad alles massiivsetest tähtedest pärast supernoovat, kui
annaabi.ee 
