Ülevaade päikesesüsteemist
Keplerile (1571-1630). Proovides leida mudelit, mis võimalikult täpselt kirjeldaks kõiki Marsi
liikumisi tähtede foonil, jõudis Kepler 1609. aastaks järeldusele, et lihtsaim viis Marsi liikumise
rahuldavaks seletamiseks on eeldada, et see planeet ei liigu mitte ühtlaselt pikki ringi, mille
keskmes on Päike, vaid elliptilisel orbiidil, mille üks fookus langeb kokku Päikesega. Aastail 1618,
1620 ja 1621 ilmus kolme osana Kepleri raamat "Epitomae Astronomiae Copernicanae", mis oli
esimeseks täiesti uutel printsiipidel põhinevaks astronoomia õpikuks. Siin on Päike kesksel kohal
vaid oma planeedisüsteemis. Viimased liiguvad ümber Päikese pikki elliptilisi orbiite. Meie Maa
koos Päikesega on vaid üks maailmade loendamatust arvust.
See oli aga lõpuks liig katoliku kirikule. Kui Koperniku tööd kutsusid kirikuisades esile elava huvi
ja kaudselt neil põhines paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal läbi viidud kalendrireform; kui