Keskaeg
Pärsia oli
teokraatlik: territooriumi valitseti ametnike abil.
VESIIR- kõrgem riigiametnik
EMIIR – piirkondade asevalitseja
Araablased lubasid „raamaturahvastel“ e. kristlastel ja zarathustra pooldajatel usu
säilitamist, kuid nemad pidid maksma makse. See tõi kaasa massilise usuvahetuse, sest
islami usulised said ka nt. karjääri teha. Aja jooksul kujunes riigi sideteguriks araabia keel
ja islami usk.
Araabia kultuurist võtsime kasutusele: astrolaagi, kompassi ja paberi.
Ibn Sina : arstiteaduse kaanon, lad. k avianna
Hästi oli arenenud ka geograafia: 2 maailmakaarti hõbetahvlil ja paberil. Kuulsaim
geograaf oli Al Idrisi
12. ÜLEVAADE LÄÄNE-EUROOPAST KÕRGKESKAJAL
Rahvaarv Euroopas kõrgkeskajal:
1000 a - 36 miljonit
1100 a - 44 miljonit
1200 a – 58 miljonit
1300 a – 73 miljonit
1346 a – 80 miljonit
Euroopat tabas katk ehk must surm
1400 a – 60 miljonit
1500 a – 81 miljonit
Kõrgkeskajale iseloomulik:
annaabi.ee 
