Kolumbus ise kaotas Diasi retke õnnestumise tõttu lootuse, et kuningas huvituks tema plaanist jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Ametlikku aruannet ekspeditsioonist Hea Lootuse neemele pole leitud (reis oli salastatud; Bartolomeus Diasi reisimärkmed olevat hävinud Lissaboni maavärinas 1755, kui hävis loss, kus neid hoiti). Seetõttu on paljud üksikasjad ebaselged. Nii näiteks pole selge, kas Dias Nõelaneeme asukohta astrolaabiga mõõtis. Samuti pole teada, kas ta tagasiteel peatus Elminas ja tõi Duarte Pacheco Pereira ekspeditsiooni ellujäänuid liikmed Lissaboni tagasi. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis-Ida maateid ja vahendajaid. Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemeremaade languse järgnevatel sajanditel.
Kõige arvukama talurahvarühma moodustasid adratalupojad (nimetus sellest, et nende talude põldude suurusi hinnati adramaades). Adratalude kõrval esines veel üksjalgade, vabadike, pobulite jh vähese maaga talupidamisi. 6. Rootsiaegsed maamõõdu- ja -hindamistööd. (lk 50) Maamõõdutööd. 17..saj olid murranguks maakorraldustööde arengus, kuna selle sisu täienes kaardimaterjali laialdase kasutamise ja maade hindamisega. Mensuli leiutamine ja kasutuselevõtt koos astrolaabiga andis võimaluse laialdaseks mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. Eesti territooriumi minek Rootsi riigi koosseisu mõjus soodsalt 6 maamõõdutööde arengule Eestis, kuna Rootsis alustati laiaulatuslikku riigi territooriumi kaardistamist. Laialdasemad riigi poolt organiseeritud maamõõdutööd Eestu alal algasid 17.saj I poolel. Hakati koostama riigi üldkaarti, mille tuli näidata valdade ja külade piirid, talude põllud,
annaabi.ee 
