kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. Mis on astrokliima? Astrokliima on tähtede uurimiseks sobiv kliima. Nagu teame mõjutavad pilvisus, suurõhuniiskus, õhu- ja valgus reostus, tuul, virmalised, maavärinad ja kiire kliimamuutus väga palju astrokliimat. Astrokliima uurimise tagajärjel teatakse kuhu on kõige parem rajada observatooriume (teadusasutus, kus tegeldakse astronoomiliste objektide vaatlemisega, nt teleskoobi abil) Kuhu rajada observatooriumid ? Observatooriumid kui astrofüüsikaliste vaatluste kohad
vaatlusõhtutel. Teleskoop on nime saanud füüsika ja astronoomia instituudi esimese direktori akadeemik Aksel Kipperi (19071984) järgi. Enam kui 30 aasta jooksul on see teleskoop olnud Eesti astronoomide tähtsaimaks vaatlusriistaks. Vaadeldakse peamiselt muutlikke tähti, pearõhk on spektraalvaatlustel. See on Põhja- Euroopa suurim teleskoop. Eeliseks on pikkade vaatlusseeriate võimalikkus talveöödel. Teleskoobi kasutusvõimalusi piirab kehv astrokliima ja selgete ööde vähesus. Seade on väga heaks praktikabaasiks Tartu Ülikooli astronoomiatudengitele. (11) 2 Foto 22. Akadeemik A. Kipperi nimeline 1,5-m teleskoop on valmis. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,1963
annaabi.ee 
