Taevakehade uurimine
Teleskoobi läbimõõdu suurendamisel osutus odavamaks peegelteleskoop, mille objektiiviks olev
peegel tuli kergem ja odavam (ainult üks optiline pind liitläätse nelja pinna asemel) ning teleskoop
ise poole lühem sama fookusekaugusega refraktorist.
Omaette probleemiks jäi astromeetria -- tähtede koordinaatide mõõtmine.
Tähekaartide koostamisel asendusid otsesed mõõtmised fotograafiaga. Suure vaateväljaga
astrokaamerate loomine sai võimalikuks pärast Schmidti süsteemi kasutuselevõttu.
Schmidti süsteem - abberatsioonivaba laia vaateväljaga peegelteleskoop. Abberatsiooni
puudumise tagab sfääriline peegel ja korrektsioonplaat. Schmidti kaamera tegi vaatlevas
astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6
kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte.