Eesti astronoomid ja nende avastused
tõttu. Öpiku arvutused aga näitasid, et hiidtäht pole midagi muud kui üks etapp massiivsete
kääbustähtede arengus. Pärast seda, kui täht on ära kulutanud oma tuumalähedase vesiniku
tagavara, algab tuuma kokkuvarisemine. Tähe väliskest hakkab samal ajal paisuma - sünnib
hiidtäht.
Kuid isegi Tartu kasinates tingimustes õnnestus tal teha töö, mis on pioneerlikuna läinud
astronoomia ajalukku. Jutt on tähtede värvusindeksite fotograafilisest mõõtmisest.
Kasutades Petzvali astrograafiga tehtud ülesvõtteid (tavalistel ja ortokromaatilistel
fotoplaatidel), määras ta tähtedel kaks värvusindeksit. Kui üht neist - fotograafilise ja
visuaalse tähesuuruse vahet - tunti juba varem, siis ultravioletne värvusindeks oli
teadusele uudiseks. Saadud värvusindekseid kasutas ta tähtede klassifitseerimiseks - hiid- ja
kääbustähtede eraldamiseks. Nii loetaksegi E. Öpikut praegu laialdast kasutamist leidva
mitmevärvifotomeetria loojaks.