Kivimid, millel me elame.
Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja
moonduma.
Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval
Suursaarel. Põhja-Eestis on pisut üle 100 meetri sügavusel. Lõuna suunas see süghavus
suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna-
Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal
on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis
meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid.
Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste
liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub
rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks
kompassi kasutamisel.