Austraalia Astraalia pealinn on Canberra. Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos. Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, ...
1903 sisemaa Uus-Lõuna-Walesis, Lõuna-Austraalia ja kesk-Austraalia. See oli arvatavasti kõige hullem põud oma suuruse ja tugevuse tõttu. 1911-16 Victoria (1913-15 põhja ja lääne osa); Tasmaania (1913-15); Uus-Lõuna- Walesi keskosa; Queensland, Põhja-Territoorium (peamiselt Tennant Creek- Alexandria Downsi alad); Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia (1910--1914) 1918-20 Uus-Lõuna-Wales, Queensland, Lõuna-Astraalia, Põhja-Territoorium (Darwin- Daly Vete ala ning kesk-Austraalia), Lääne-Austraalia (Fortescue ala), Victoria ja Tasmaania 1939-45 Uus-Lõuna-Wales (ränk rannikualal), Lõuna-Austraalia, Queensland ja Tasmaania; samuti (1940 ja 1944-45) Lääne-Austraalias, Victoria, ja kesk Austraalia; Tennant Creek-Alexandria Downsi ala 1943-45a. 1958-68 Põud oli ränk ning suur, ning arvatavasti suuruselt teine põud peale 1895-1903
annaabi.ee 
