Suur rahvaste ränne
790 a
algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl
Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks
pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid
jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma.
Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel
844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja
Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele
viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani
kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani.
Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja
Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid
annaabi.ee 
