Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
lõppe lisades. Grammatikas käsitleb ortograafia, hääldamise, morfoloogia, tuletamise, süntaksi küsimusi (seda Stahlil
polnud). Esinevad kõik võõrtähed: c, f, x, y, z, q. Pea- ja kaasrõhulise silbi vokaalile järgnev lühike konsonant
kirjutatakse 2 tähega. Pikki vokaale soovitab märkida tsirkumfleksiga - märgib nii II kui III väldet. Märgib
palatalisatsiooni. Leidub astmevahelduslikke muutusi. Käändeid tema grammatikas 5: nom, gen, dat, akk, rektiiv.
Sõnamuutmissüsteem järgib tolleaegset saksa-ladina süsteemi. Võrdlus mb-tunnuseline. Noomeniga seondub õpetus,
kuidas tuletada rahvaste nimetusi: moodustub rektiivist, liidetakse meessoo lõpp -linne või naissoo lõpp ick. Verbi
käsitlus sarnane Stahliga: kategooriatest tegumood, isik, arv, aeg, kõneviis, tegumood; aegadest preesens, imperfekt,