Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
hilisema tekkega kui laadivaheldus. Laadivaheldus oli tekkides esialgu suhteliselt järjekindel
foneetiline nähtus. Tänapäeval on kaduma hakanud just laadivaheldus, nt rida : rea: rida, aga
ida: ida : ida. Tänapäeval on astmevaheldus muutunud morfoloogianähtuseks, see eristab
vorme ilma muude vormitunnuste lisandumiseta, nt jalg : jala : jalga; kadu : kao : kadu. Iga
sõna puhul peab teadma, kas see on astmevahelduslik või astmevahelduseta. Tendents, et
sagedased sõnad püsivad astmevahelduslikena, harvem esinevates sõnades AV kadumas, nt
iive : *iive : iivet (genitiiv peab olema iibe); käive : *käive : käivet (genitiiv käibe).
Astmevahelduse kohta on kasutusel erinevaid definitsioone. Üks võimalikest: astme poolest
erinevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas nimetatakse
tüve AV-ks. Tänapäevalgi avaldub astmevaheldus enamasti kahesilbilistes sõnades ja
kaasrõhulistes liidetes. Astmevahelduse alla kuuluvad ainult kindlat tüüpi, mitte suvalised
annaabi.ee 
