Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
geneetiline epistemoloog, s.t uurida teoreetilisi küsimusi teadmiste päritolust ja arengust. Uuris
ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse
eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev
ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud. Kognitiivne areng tähendab kogemuste omandamist, mis
korrigeerivad maailmapilti ja arendavad seeläbi intellekti. Andis aluse astmeteooriale, mis
tähendab, et inimene läbib rea arenguastmeid, end välismaailma suhtes kvalitatiivselt erineval
moel üleval pidades ja seda käsitates. Astmeteooria omandas tagantjärgi halva kuulsuse.
Muuhulgas selgus, et mõtlemine pole nii homogeenne nagu arvati ning seda ei juhtinud vaid
loogilised struktuurid, nagu Piaget oletas.
4. Vahendamine ja mõtlemine
Inimest esindab teistest liikidest füüsiliste ja keeleliste tööriistade loomine ja kasutamine.
annaabi.ee 
