Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
Viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest; Mure teeb mustaks, häda halliks; Merel silmad,
metsal kõrvad; Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast; Sädemest tuli, sõnast tüli;
· Parallelismis ebamäärase sisusuhtega lihtlaused: Meest sõnast, härga sarvest; Õigus
maamehel, õigus meremehel; Üks tahab ema, tõine tütart; Rikkal raha, vaesel latse
· Parallelismis lihtlaused, mille vahel ebamäärane temporaalne või astmesuhe: Üks patt
vargal, üheksa tagaajajal; Särk on ligi ihu, surm veel ligemal; Rähn on kirev, inimese elu veel
kirevam; Harvast orja kiidetakse, miniat ei millalgi
· Parallelismis lihtlaused, mille vahel kalendaarne suhe:
Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid; Kadri hakkab kusele, aga Andres pistab pulga ette; Parm
pask juanipääväni, siäsk miis mihklipääväni; Künnipäevaks on virgal maa küntud, aga laisk tõstab
veel atra aia pääle