lahteained. 41. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Osadel ainetel laheb vaiksemaks, teistel suuremaks. 42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb. Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/l·s. 43. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni jark on suurus, mis arvuliselt vordub kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kiiruse vorrandis. 44. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri toustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tostmisel 10 kraadi vorra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel valjendab Arrheniuse vorrand. k=Ae^-(E/RT) 45. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne kataluus
-ndat ja 1.-st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)? · Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenaitajat reaktsiooni kineetilises vorrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. · Liites kokku reaktsiooni jargud koigi reageerivate ainete jargi, saadakse reaktsiooni üldine järk. · Seega on reaktsiooni järk suurus, mis vordub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kineetilises vorrandis. 0-ndat järku : Nulljarku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei soltu reagentide kontsentratsioonidest. 1.-st järku- Esimest jarku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooniga. 2. järgu- Teist jarku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooni ruudu voi kahe lahteaine kontsentratsioonide korrutisega.
annaabi.ee 
