Keskaja kultuur, haridus ja teadus
Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste
tarkusel.
*Kooliharidus
Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi
jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada
haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki
vaimulikud.
Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed
Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas
grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst),
ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika.
Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli
sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik
preester.
*Ülikoolid
Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes
suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga