J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
2) kollegiaalsed ( õigust mõistab kolleegium, kusjuures minimaalarv on
2.3. Kohtud võivad olla funktsiooni kestuse (järjepidevuse) alusel:
>korralised > üld- ja erikohtud (vt kohtukolleegiumid)
>erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal;
Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute
moodustamise.
2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused
ehk struktuurielemendid):
kriminaalkohtud
tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?)
halduskohtud
rahukohtud (lepituskohtud)
2.5. Kohtuid liigitatakse territoriaalsuse põhimõtte alusel:
territoriaalkohtud (lokaalsed) - kohturingkond ja haldusüksus ei pruugi
ühtida