Tammsaare ja Gailit elulugu
harilikult pole mingid iludused, vaid köidavad peategelase meeli hoopis mõne meeldiva
inetusega: pikkade inetute kätega (Kristi), suure suuga ja õhukeste kitsaste jäsemetega
(Rimalda-Ramilda) lombakuse ja puusavigasusega (Kata, teenijatüdruk Tiina), töntsaka
ümmarusega (Molli), suure kondiga ja vistrikulise näoga (parunipreili Erika). Puhtalt, ainult
koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi
ka koeramamma ise. Muidu aga ei armasta Tammsaare palju peatuda olendite kirjeldusel; ta
otsib inimese sisejooni ja töötab kas monoloogi või dialoogiga. Teoses ,,Ma armastasin
sakslast" ta ironiseerib meelega peategelaste välimuse kirjeldamise arvel (,,len keskmist
kasvu ja siniste silmadega... Habemest ja vuntsidest ei maksa rääkida, sest et ajan ära...
Juuksed on mustjad; kulmude karvast võib vaikida, sest see pole tänapäev enam kuigi
kindel..