Herilasviu Referaat
. Keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38...42 cm.
Linnu söök
Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade
pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja
erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja
osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu
katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei
toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka
kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi
napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni.
Linnu elukoht
Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või
siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa