BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
päike kuivatab neid. Suuremaid verd imevaid sääski nimetatakse pistesääskedeks. Surusääsed
on putukad, kes imevad ainult nektarit. Sääsed ja kärbsed on enamasti parasiitsed.
2) Kiletiivalised on putukad, kellel on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui
tagumised. Neil on 2 liitsilma ja lihtsilmad. Kõrgelt arenenud liikidel nagu mesilastel ja
herilastel on astlad, neid nimetatakse astlalisteks. Osad kiletiivalistest on karvkattega. Nad
elavad koos suurte peredena. Kõikidel on pesas oma ülesanne. Kiletiivalised on näiteks
sipelgad, kelle pesas on ka tööjaotus. Sipelgapesa saab alguse ühest emasest. Kiletiivalised
jagunevad kolmeks: lehevaablased, munetilised ja astlalised (mesilased, herilased).
Mesilastaru saab alguse ühes merilasemast, kelle ülesandeks on munemine. Pesas on 1000
isasmesilast ehk leske, kelle ülesanne on emasmesilase viljastamine. Mitmekümnetuhande