Siis sirutas ta ja haigutas. Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kulla-karva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat. Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal. Näis, nagu poleks jalad pead kandnud, vaid pea jalgu vedanud. Ta riivas astjakirstu, lõuka ja raamaturiiuli lõhnade piirkonda, Vanad lõhnad, kuid igal hommikul ometi uued ja õpetlikud. Oli imelik, et väliselt samasugused asjad olid loomult siiski nii mitmesugused. Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna
Siis sirutas ta ja haigutas. Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kulla-karva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat. Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal. Näis, nagu poleks jalad pead kandnud, vaid pea jalgu vedanud. Ta riivas astjakirstu, lõuka ja raamaturiiuli lõhnade piirkonda, Vanad lõhnad, kuid igal hommikul ometi uued ja õpetlikud. Oli imelik, et väliselt samasugused asjad olid loomult siiski nii mitmesugused. Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna
Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. värv iseviisi lõhnanudki. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal. Näis, nagu poleks jalad pead Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega kandnud, vaid pea jalgu vedanud. Ta riivas astjakirstu, lõuka ja raamaturiiuli nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. lõhnade piirkonda. -2- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei
Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. värv iseviisi lõhnanudki. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal. Näis, nagu poleks jalad pead Toa ühes nurgas punase baldahhiini all, millest rippusid tolmused tupsudega kandnud, vaid pea jalgu vedanud. Ta riivas astjakirstu, lõuka ja raamaturiiuli nöörid, oli Isanda voodi. Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. lõhnade piirkonda. -2- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei