Une põhieesmärke ja selle tähtsus
Vaschide'i.
Selliste tulemuste puhul, kus inimene ärkab kas sellepärast, et ärritaja omab tema jaoks
mingit kindlat tähendust, või ärkab ta tavalisest varem, paistab nagu, et ei magaks une ajal
mitte terve meie keha, vaid ainult osa sellest. Teine pool on ärkvel ja hoiab sidet
välismaailmaga. Kuid ärgates ei mäleta me sellest midagi. See mida me oma une ajast
mäletame, on meie unenäod.
Hakkan oma uurimustööd käsitlema kuues peatükis, milles räägin täpsemalt une astetest
ning ühes peatükis korraldan katse Tartu Raatuse Gümnaasiumi 10.klassi õpilastega. Selles
katses uurin ma mitu tundi õpilased keskmiselt iga päev magavad ja kuidas neile magada
meeldib ning millised on tegurid, mis neid une ajal häirivad. Sellega kooskõlas koostan ma
graafiku ning selgitan välja, kui palju 10. klassi õpilased keskmiselt magavad.
Kasutatud kirjandus:
1. Matt, A. Uni ja unenäod. Külastatud 22.09.10, aadressil: http://www.hot.ee/allen/dreams.htm
2. Uni