Põhjasõda (1700-1721)
Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus
kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset
suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe,
vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult
vagadusele ning meele parandusele. Ratsionalistid astetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud,
et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid panid osa süüd ka valitseva
pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski
pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud
mõõdukas, nn. Põhjamaade barokk, siis koos Vene võimu kehtestamisega hakkas siia ulatuma toretsevam ja