kääbuse.[3] Kosmose kolooniate toimimiseks on vaja suurtes kogustes: vett, toitu, ruumi, inimesi, ehitusmaterjale, energiat, transporti, sidet, elussüsteemi, tehislikku gravitatsiooni, radiatsiooni kaitset ja hulganisti investeeringuid. On täitsa võimalik, et kolooniad hakkavad asuma vajalikke ressursside vahetus läheduses. Kuna materjalide saatmine maalt on kallis, siis arvatavasti osa materjale hakkavad kolooniad saama Kuult, Maa lähedastelt asteroididelt, Phoboselt või Deimoselt. Sellistest kohtadest kaevandamine on kasulik, sest seal on väike raskusjõud, puudub kosmose kaubalaevadele atmosfääritõmme ja ei ole biosfääri.[4] Energiaks on kõige optimaalsem kasutada päikeseenergiat, mis on usaldusväärne ja seda on külluslikult. Kuna kosmoses ei ole ööd, pilvi või atmosfääri, mis blokeeriksid päikesevalgust, siis kasutatakse seda ka sateliitide energiaga varustamiseks. Kosmoses on lihtne
missioonist miniatuurse kosmoseaparaadi MINERVA-le nimega Rover, kuid see projek katkestati 2000. aasta Novembris eelarve tõttu. (2) 6 Mida uut loodeti avastada ja mida uut saadi teada? Teadlaste praegused teadmised asteroididest sõltuvad suuresti meteoriitide proovidest, kuid on väga raske sobitada asteroidide meteoriitidega, kui pole täpseid proove asteroididelt kust nad tulid. Hayabusa lahendaks selle probleemi, viies tagasi proove kindlalt asteroidilt. Samuti võrreldakse Hayabusa instrumentidel olevaid andmeid Near Shoemaker missiooni andmetega, mis viivad teadmised asteroididest veelgi laiemale tasandile. Hayabusa missioonil on väga sügav inseneriteaduslik tähtsust ka JAXA-le. Esiteks aitab see katse JAXA-t arendada oma ioon mootoreid, iseseisvat optilist navigatsioonisüsteemi, sügaval kosmoses suhtlemist. Nagu see
annaabi.ee 
