Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos
12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud
ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast.
Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike
institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu
ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve. Seetõttu kutsuti ka sillakohtuteks..
alamad olid maakohtud. Teiseks astemks olid lossikohtud. Kõrgema
kohtuinstantsina loodi Tartu õuekohus 1630.a.
Saaremaal oli kohtukorraldus endine. Ka siin funktsioneerisid adra- ja
meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata
Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule.
Linnades oli kohtukorraldus endine.
18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus.
Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli
kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal.