Hiina arhitektuur
iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu
ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina roogi ühendanud ja aastal 210 e.m.a
surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuurusi savist sõdurifiguure. Kujud on
kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised, kuid rõhuvad tabavalt
inimeste hingeelu isikupära. Terrakota sõdalased on veel üks näide hiina
skulptuurist.
Skulptuuri mõjutas tugevasti budism. Palju kujutati buda munkasid ja asteete ning
tihtipeale olid need hämmastavalt elutruud. Nende skulptuuride juures toodi välja
hiinlaste komme kujutada kõike ümaralt- kõrvad, huuled ja põsed.
Hiina maalikunst
Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil.
Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli
tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata
järk-järgult, sellest tulened ka rullformaat