Suur rahvaste ränne
Põhjagermaanlased ei lahkunud oma asualadelt Skandinaavias ja Jüütimaal. Reini ja
Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja
hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali,
ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased.
Germaanlaste riigid kuni 486 a.
Germaanlaste riigid u 526 a.
Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased.
Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski,
Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes.
Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid,
keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau
alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600
annaabi.ee 
