Jõhvi Vald referaat
soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar-
karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste
dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse
Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks
ühele Pühajõe lisajõgedest.
Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I
aastatuhande teine pool m.a.j.
Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine
muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse
kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki
Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest
annaabi.ee 
