Euroopa ja loodusgeograafia
Kui Soome lahe lõunarannikul näeme mandrijää lihvitud kaljusaari, skääre ja graniitrahnusid,
siis Eesti põhjarannik on suurte avatud lahtedega, sirgejooneline ja vaid üksikute saartega.
Eesti rannikut ilmestavad pangad, moodustades sellest olulise osa. Neist tuntuim on mööda
Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani, hõlmates
umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km).
Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks
astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus. Vastupidavaim on lubjakivi, kõige
pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite
aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised.
Astangute teke ei ole lakanud veel tänapäevalgi, kuigi nende areng on väga pikaldane protsess.