Soome lahe rannikumadalik
järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed
5
Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j,
Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j.
Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil,
mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna
j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on
Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud
ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja
põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on
merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi
annaabi.ee 
