Troopilised Andid
Andid on maailma pikim mäestik. Andide
mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused
(näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja,
Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua
(6959 m).
Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik,
kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid.
Mäestik koosneb mitmest põhja-
lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi
jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja
Patagoonia Andideks.
Kesk- Andid
Kesk-Andid Peruus on kõrged, astanguliste
graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste
ribide ja segipaisatud liustike kohale.
Peruu Andid
Peruu Andid on jagunenud mitmeks ahelikuks,
mägironijate hulgas on populaarsemad
Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash.
Pinnavormi teke ja selle mõju
inimtegevusele
Andid on tekkinud ookeanilise laama
sukeldumisel mandrilise laama alla.
Andides leidub hulganisti maavarasid (nt
vaske, tina, hõbedat, kulda) ja mäestiku
orgudes saab kasvatada põllukultuure (nt
annaabi.ee 
