Vastumomendi tekitamiseks kasutatakse spiraalvedru. Võnkumiste summutamiseks on mõõteriistas vedelik- või õhksummutid. Elektromagnetilised mõõteriistad on tundlikud väliste magnetväljade suhtes. Nende mõju vähendamiseks kasutatakse ekraneerimist või süsteemi muutmist astaatiliseks. Ekraneerimisel ümbritsetakse mõõteosa suure magnetilise läbitavusega materjalist (nt permalloi) kaitsekestaga. Astaatilise elektromagnetilise seadme mõõteahel koosneb kahest jadamisi ühendatud mähisest ja kahest südamikust. Mähised ühendatakse nii, et nende induktsioonid oleksid vastassuunalised, kuid pöördemomendid aga ühesuunalised. Välise magnetvoo muutumisel näiteks suureneb ühe mähise poolt tekitatav pöördemoment, samal ajal väheneb teise mähise poolt tekitatav pöördemoment. Summaarne pöördemoment seega ei muutu.
Selliseid objekte nimetatakse staatilisteks e. isereguleeruvateks objektideks. Kui sellise objekti sisendsignaali muuta ja ta sellega tasakaalust välja viia, siis mõninga aja pärast saavutab ta uue tasakaaluasendi vastavalt uuele sisendsignaali väärtusele. Kuid esineb ka objekte, millel püsireziim on küll võimalik, kuid puudub ühene seos sisend- ja väljundsignaali väärtuste vahel. Nendel objektidel puudub isereguleeruvus ja neid nimetatakse astaatilisteks. Astaatilise objekti näiteks on veepaak, kust vett pumbatakse pumbaga, mille tootlikkus ei sõltu veepaagi survest. Objektid jaotatakse veel koondatud parameetritega ja jaotatud e. hajutatud parameetritega objektideks. Koondatud parameetritega objektideks nimetatakse selliseid objekte, kus reguleeritav suurus (või suurused) on tasakaaluolukorras objekti kogu mahu ulatuses praktiliselt ühesuguse väärtusega. Ka siirdeprotsessis on reguleeritava suuruse
annaabi.ee 
