Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas
Vanuse ja relvade järgi jagunesid jalamehed veel kolme rühma. Leegionärid olid
relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja raske viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü,
kiiver ja suur kilp. Lisaks oli leegionis veel 1200 kergeltrelvastatud jalameest ja 300
ratsanikku. Hilisemal ajal kasvas ka abivägede arv leegionis.
Tavaliselt alustasid lahingut kergejalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees vibude,
lingude ja viskeodadega, et vastase ridu segadusse viia, peale seda assuti vastastega
lähivõitlusesse.
Roomlased panid ka suurt rõhku oma sõjatehnika täiustamisele ja olid selletõttu ka
ühed oma aja parimad kindlusepiirajad. Nad kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, ja
piiremistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida.
Tõrjumaks vaenlase ootamatuid kallalekippumisi, õppisid roomlased ka rännakul oma
sõjaväelaagreid kiiresti ja turvaliselt muldvalli ning palktaraga kindlustama.
annaabi.ee 
