vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja ensüümid: hüdrolaasid (plasmiin, lipoprotein-lipaas, aluseline fosfataas, lüsotsüüm) ja oksüdaasid (laktoperoksüdaas, ksantiinoksüdaas, katalaas). Natiivses olekus ei assotsieeru vadakuvalgud omavahel ega teiste valkudega. Kuumutamisel üle 60°C vadakuvalgud denatureeruvad ja seonduvad kaseiinidega, muutes mitselli struktuuri ja suurendades tema veesidumisvõimet. See on soovitav näiteks jogurti valmistamisel (tugevam geel ja väiksem sünerees, kuid vastunäidustatud juustu tootmisel (nõrk kalgend). Peamine kaseiini kalgendav ensüüm on kümosiin (renniin). Kümosiini eraldatakse vasika libemaost (tekib prokümosiinist happelises keskkonnas). Toodetakse ka
Ravimite väljatöötamisel on jaotuskoefitsiendi väljaselgitamine üks esimesi eelkatseid. Uue raviaine sünteesil ennustatakse tema jaotuskoefitsiendi alusel raviaine võimaliku imendumise ja organismis jaotumise üle(Valik tehakse paljude raviainederivaatide vahel). Antud jaotuskoefitsient ja temast tehtud järeldused peavad paika siis, kui keskkonnad on omavahel täielikult segunematud (nagu rakukest ja sisu) ning raviaine kahe faasi vahel jaotamise käigus ei dissotsieeru ega assotsieeru (ei moodusta di- ja polümeere). Kehtib madalate kontsentratsioonide korral. Jaotuskoefitsient väljendab raviaine võimalikku käitumist organismis seda täpsemini, mida mõõdukamalt raviaine mõlemas keskkonnas lahustub. Kasutatakse tõelist ja näilist jaotuskoefitsienti. Tõeline JK (lipiid/vesi) TPC= C1/C2 C1 - Konts. Lipiid keskkonnas C2 - Konts. Vesi keskkonnas Näiline JK (lipiid/vesi) APC=(C20-C2)a / C2b C20 - raviaine konts. Vesikeskkonnas enne segamist C2 - raviainekonts