Imputeerimine
alleel A; (3) Populatsiooni kihistumine: populatsioon sisaldab
mitmeid alahulki ja juhuslikult on nii D ja A ühes alahulgas; (4) tüüp
1 viga: tavaliselt testitakse suure hulga markerite seost haigusega ja
kui ühelgi pole tegelikult tõest seost, siis 5% tulemustest on olulised.
Assotsiatsioonuuringuid on kergem läbi viia kui aheldusanalüüsi,
kuna ei vajata spetsiaalseid perekondi. Oluline on kontrollrühma
valik.
Assotsiatsiooniuuringul kaks lähenemist. Esimene on common
disease – common variant hüpoteesil põhinev ehk enamus
vastuvõtlikkuse faktoreid on ancient variatsioonid, mis esinevad
ancient kromosomaalsetel segmentidel. Kusjuures üldiselt ei pea
need mutatsioonid midagi halba põhjustama, aga kuna ühiskond
vananeb, siis võivad rolli mängida hilise algusega haiguste korral.
Kuna looduslik valik oleks pidanud halva mutatsiooni kadumist
soodustama, siis võivad need allesjäänud vanad mutatsioonid