ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI ASSOTSIATSIOONILINE TEGEVUS Assotsiatsiooniline tegevusväli on riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Assotsiatsioonikoolkonna teooriad eeldavad, et assotsiatsioonid edendavad pluralismi, võimaldades esindada mitmeid huvisid, täita erinevaid funktsioone ja arendada välja mitmesuguseid võimekusi. Ükski väike ühendus ei suuda selliseid ülesandeid täielikult täita ning seega on kõige olulisem antud lähenemise puhul institutsionaalne pluralism kodanikuühiskonna siseselt. Kodanikeühiskonda defineeritakse kui organiseerunud sotsiaalse elu sfääri, mis asetseb
ettepanekuid erinevatelt osapooltelt, kontrollida regulatsioonide tegelikkusele vastavust ja rakendumise potentsiaali, tagada toimimise läbipaistvus ning suurendada usaldust riigi suhtes n Osalemine võimaldab ühendustel teha oma probleemid ja vajadused kuuldavaks, avaldada seisukohti ja teha ettepanekuid poliitikate ja regulatsioonide väljatöötamisel, mõjutada oma tegevuskeskkonna arengut Assotsiatsioonikoolkonna käsitlus n Kodanikeühiskonna mõju demokraatiale: n ohjab riigivõimu avalikkusepoolse järelevalve kaudu n stimuleerib kodanike poliitilist osalust n arendab selliseid demokraatlikke norme nagu sallivus ja kokkuleppimine n loob võimalusi huvide väljendamiseks, koondamiseks ja esindamiseks väljaspool poliitilisi erakondi, eriti kohalikul tasandil
annaabi.ee 
