septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST
koostisest. Purkinje rakk = väike ajus, 125 000- 200 000 närvijätket. Ühel närvirakul 3000-5000 närvijätket. Kihtide suhtelised paksused erinevates aju piirkondades erinevad. Erineval viisil värvides saab eristada ka närvikiud ja rakud. Aju koore erinevatel kihtidel erinevad funktsioonid, suhe aju teiste osadega on erinev. Paul Emil Flechsig (1847-1929): müoloarhitektoonika ja müelogenees. Kehatundlikkuse, nägemise, kuulmise, haistmise vallad ja F, T ja OT assotsiatsioonikeskused. Müeliin ilmub ajukoorde kindlas järjekorras, see järjekord vastab funktsioonide arengule. Korbinian Brodmann (1868-1918): Tsütoarhitektooniline kaart. Mis erinevused neil piirkondadel on? – erinevad paksused kihtidel. Evolutsiooniliselt madalamatel loomadel on vähem tsütoarhitektooniliselt eristatavaid piirkondi, nende rakuline diferentseerumine on erinev/madalam. Järjest enam fikseerusid vastandlikud vaated aju ja käitumise seostele, anti- ja lokalisatsionism. Lorenz (??
annaabi.ee 
