Käitumise bioloogilised alused
Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe
membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku
dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni
mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid
üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi.
Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad
tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades
sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende
elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin.
Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel
ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud
aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet
ehk nad ei taastu vigastuse korral.
3
Närviimpulss
Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena
aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks
on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku
kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu
ärritamisel tema ühest otsast vallandab terve
annaabi.ee 
