Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil.
Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 27. Vesiniksidemed vees vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine 28. Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud.Kohesioon-tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB).Adhesioon-tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). 29
annaabi.ee 
