Kõnealuse Moskva surve kahandamiseks on Brüssel nüüd katseliselt juba rakendanud Euroliidu siseturu ennakavamist riikidele, kes pole veel jõudnud sõlmida vabakaubanduslepinguid Brüsseliga. Nii toimis Brüssel näiteks Moldova ja Gruusiaga. Nüüdseks on Brüssel jõudnud ka arusaamisele, et on vaja jõudsalt liikuda edasi viisarežiimi liberaliseerimisega. Samas ei välista Brüssel kaubandussuhete määravat tähtsust oma partnerriikidega koostöös. On ju tõsiasi, et EL-iga assotseerumisleping on igale riigile ilma ulatusliku vabakaubanduslepinguta vaid kesine kahepoolne poliitilise värvinguga paberdokument. Ent eelnimetatust hoolimata on Brüssel mõistnud, et tal pole mõistlik lasta soiku minna koostöösuhetel ka nende riikidega, kes pole Euroliiduga sõlminud ulatuslikke vabakaubanduslepinguid. Nüüd on Brüsselis välja töötatud lepinguvorm, mida nimetatakse “naabruskoostöölepinguks”
annaabi.ee 
