Artur Alliksaar - Referaat ja Põhjalik luuleanalüüs
värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle
tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir,
Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset
kokkukuuluvust.
Kui Alliksaar esitas talle luuletust „Kiigelaul“ ,mis oli väga
modernistlik ja modernism oli Alliksaarele vägagi
omapärane.Sõnademäng ja lüüriline varjundirohkus
,intellektuaalne iroonia - kõik iseloomustasid Alliksaare
luulet.Alliteratsioonide ja assonantside rohke kasutamine
lähendas seda luulet teisest küljest ka regivärsile.
Alliksaar tegi tegi karmilt vahet piinlikult isikliku ja põnevalt
isikupärase vahel.
Lõpetuseks
Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks ,kuna ta oli
olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast
eelkõige „naljameheks.“
Alliksaar rõhutas : esiteks – et luule peab olema konkreetne
Teiseks- luuletuses,ühes konkreetses luuletuses,tohiks tegelda